PILATESE PÕHITÕED JA AJALUGU

1883. aastal Saksamaal sündinud Joseph Pilates pühendas kogu oma elu hea füüsilise vormi saladuste väljaselgitamisele. Kuna ta oli lapsena väga nõrga tervisega, hakkas ta varakult võimlema ja keha treenima. 14-aastaselt oli ta suutnud end nii heasse vormi viia, et poseeris anatoomiliste illustratiivsete piltide joonistajatele.

31-aastaselt kolis ta Inglismaale, kus teenis leiba poksija, tsirkuseartisti ja enesekaitse õpetajana. Pilatese meetodi tekkeloos on tähtis koht Esimesel maailmasõjal, mil Pilates võeti Inglismaal Saksamaa kodanikuna kinni ning paigutati vangilaagrisse. Seal asus ta kaasvange treenima, et nende keha tugevamaks muutuks, õppides ise samal ajal joogat.

Naasnud pärast sõda Saksamaale, hakkas ta tegema koostööd mitmete tantsijate ja treeneritega ning treenis teiste hulgas ka politseinikke.

1925. aastal emigreerus Pilates USA-sse, kus asutas laeval kohatud tulevase naise Claraga New Yorgis treeningstuudio, kus mõlemad töötasid 1960. aastateni. Pilatese teenused said kiiresti tuntuks nimekate tantsijate hulgas, kes käisid Pilatese stuudios ise ja saatsid sinna ka oma õpilasi.

Joseph Pilates mitte ainult ei töötanud välja erilist keha tugevdamise meetodit, mis koosneb rohkem kui 500 harjutusest, vaid ta konstrueeris ka vastavad seadmed, mis aitavad harjutusi läbi viia ja lihaseid arendada.

1941. aastal sattus Pilatese stuudiosse noor tantsija Romana Kryzanowska, kes oli vigastanud oma pahkluud. Pilatese juhendamisel ravis ta oma jala terveks, aga jäi stuudiosse ka pärast paranemist, sest soovis Pilateselt tema meetodit õppida ning hiljem ka õpetada.

Romana Kryzanowskast sai Pilatese protežee ja klassikalist Pilatest defineeritakse tänapäeval kui „täpseid harjutusi ja teadmisi, mis Joseph ja Clara Pilates Romana Kryzanowskale edasi andsid“. Kui Joseph Pilates 1967. aastal 83-aastasena suri, võttis Kryzanowska Pilatese New Yorgi stuudio juhtimise üle.

KUUS PILATESE PÕHIMÕTET

KONTROLL

Pilates on keha kontrollimise kunst. Sa õpid keha jälgima ja vabaned halbadest harjumustest ning valest rühist. Harjutused nõuavad täielikku keskendumist, iga liigutust tehakse läbimõeldult ja neis ei ole midagi juhuslikku.

KESE

Energia, mis sul harjutamise sooritamiseks vaja läheb, tuleb sinu keha keskmest ehk nn jõujaamast. Tehnika alustalaks on süvalihaste aktiveerimine, mille käigus keskendutakse kõhu-, selja-, puusa- ja tuharapiirkonna tugevdamisele.

KESKENDUMINE

Harjutustest on kõige rohkem kasu siis, kui sa suudad täielikult keskenduda ja neile pühenduda. Teadlik kohalolek muudab liigutused täpsemaks ja liikumine saab meditatiivse varjundi, kus füüsiline pingutus vajab fookust, tõrjudes muud mõtted tagaplaanile.

TÄPSUS

Igal Pilatese harjutusel on selge eesmärk ja sellepärast on väga täpselt paigas keha asend ja liigutuste tegemise suund. Igast liigutusest peab maksimaalselt kasu olema – teeme harjutusi pigem vähem, aga väga täpselt.

HINGAMINE

Õige rütmiga hingamine on Pilatese harjutuste tegemisel väga tähtis. Nii välja kui sisse tuleb hingata sügavalt. Pilates soovitas ette kujutada, et kopsud on nagu lõõts, mis varustab keha vajaliku hapnikuga, ja välja hingata tuleb nii, nagu väänaksid märga rätikut, püüdes sellest viimasegi veetilga välja saada. Sügavale väljahingamisele järgneb justkui iseenesest sügav sissehingamine, mis toob kehasse palju uut hapnikku.

VOOLAVUS

Pilatese harjutusi tehakse täpsete ja voolavate liigutustega; ühelt harjutuselt teisele üleminek on sujuv kulgemine. Igas liigutuses on järgnevus, nii et treening on pidev liikumine ja ühtne tervik.